Ajavaim ja suhkruvatt
Rahvaüritused SaksamaalAjavaim ja suhkruvatt
Karussellid, puhkpillimuusika ning praevorsti ja suhkruvati lõhn – see on laste silmad alati särama pannud ja tekitab vanemates helgeid mälestusi.
Paljudes Saksamaa külades ja linnades toimuvad igal aastal rahvaüritused. Saksa keeles öeldakse nende kohta Jahrmarkt, Rummel või Kirmes ning mõnda on peetud juba aastasadu. Ka lõbustusatraktsioonide pidajad on oma äriga tihtipeale mitmeid põlvkondi tegelenud.
Kuid kuigi see võib välja näha nagu traditsioon, on selle juures siiski vaja palju uuendusi ja ajavaimu tunnetamise oskust. Kuidas käivad lõbustusatraktsioonide pidajad ja nende äri ajaga kaasas, ilma oma pärandist loobumata?
Perekonna pärandi ja modernsuse vahel: ringkäik rahvaüritusel.
Paljudes Saksamaa külades ja linnades toimuvad igal aastal rahvaüritused. Saksa keeles öeldakse nende kohta Jahrmarkt, Rummel või Kirmes ning mõnda on peetud juba aastasadu. Ka lõbustusatraktsioonide pidajad on oma äriga tihtipeale mitmeid põlvkondi tegelenud.
Kuid kuigi see võib välja näha nagu traditsioon, on selle juures siiski vaja palju uuendusi ja ajavaimu tunnetamise oskust. Kuidas käivad lõbustusatraktsioonide pidajad ja nende äri ajaga kaasas, ilma oma pärandist loobumata?
Perekonna pärandi ja modernsuse vahel: ringkäik rahvaüritusel.
Lõbustusatraktsioonide pidajad Saksa rahvaüritustel on pereisad, keskklassi esindajad ja multitalendid. Nad räägivad Würzburgis ja Augsburgis oma elu armastusest, rahvaüritustest.
Lasketiirust elektriautodeni: portreelood viiest lõbustusatraktsiooni pidajast ja nende ärist.
Lasketiirust elektriautodeni: portreelood viiest lõbustusatraktsiooni pidajast ja nende ärist.
Josef Diebold, Kinderkarussell
Käte, südame ja mõistusega
Säravate silmadega lapsed kuuluvad Josef Dieboldi argipäeva juurde. Koos oma naisega peab ta lastekarusselli Idaekspress. Siin sõidavad kahel korrusel üksteise järel politsei- ja tuletõrjeautod, rongid, Miki-Hiire ja Goofyga autod. Kõikjal vilgub, mängib muusika, lapsed kilkavad ja lehvitavad vanematele.
See on nagu omaette väike maailm, mis sõidab üles ja alla ja mis on ilmselgelt loodud südame ja suure tööga. Planeerimine, investeerimine, kasum ja kahjum.
Pärast mõne ringi tegemist peatub Idaekspress. Siis tuleb Josef Dieboldi jaoks kõige ilusam hetk: kui lapsed ei taha välja tulla ja soovivad veel ühe ringi sõita. Siis on selge: „Oleme kõik õigesti teinud.“
See on nagu omaette väike maailm, mis sõidab üles ja alla ja mis on ilmselgelt loodud südame ja suure tööga. Planeerimine, investeerimine, kasum ja kahjum.
Pärast mõne ringi tegemist peatub Idaekspress. Siis tuleb Josef Dieboldi jaoks kõige ilusam hetk: kui lapsed ei taha välja tulla ja soovivad veel ühe ringi sõita. Siis on selge: „Oleme kõik õigesti teinud.“
Nagu enamik lõbustusatraktsioonide pidajaid, on ka Josef Diebold pärit vanast atraktsioonipidajate perest. Ärid on tihtipeale aastakümneid vanad ja neid antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale, aeg-ajalt atraktsioone uuendatakse ja lüüakse taas läikima. Täiesti uusi tegijaid tuleb harva ette, sest uus atraktsioon võib maksta tänapäeval mitu miljonit eurot.
Kuid Josef Diebold ütleb, et tehnika, kiirus ja disain ei taga veel edu, „kui puudub hing ja süda. See tähendab kassas istuv inimene, kes hoiab mikrofoni käes ja suhtleb külastajatega. See ongi see, mis teeb atraktsioonipidajast oma ameti väärilise kandja.“
Kuid Josef Diebold ütleb, et tehnika, kiirus ja disain ei taga veel edu, „kui puudub hing ja süda. See tähendab kassas istuv inimene, kes hoiab mikrofoni käes ja suhtleb külastajatega. See ongi see, mis teeb atraktsioonipidajast oma ameti väärilise kandja.“
Josef Diebold ise pidi aga algul harjuma mõttega, et temast saab just lastekarusselli pidaja: „Olin üles kasvanud elektriautodel reipa muusika saatel – see oli minu jaoks tipptase! Kuid siis abiellusin ja alustasin lastekarusselliga – see oli kultuurišokk!“
Täna ei soovi Josef Diebold tegeleda millegi muuga peale lastekarusselli. Tema juurde tulevad igal aastal samad pered ning isegi kui lapsed on karussellieast ammu välja kasvanud, tulevad vanemad Josef Dieboldi vaatama: „Räägitakse juttu ja rõõmustatakse taasnägemise üle.“
Lõbustusatraktsioonide pidajatel on heameel, kui lapsed nende tööst vaimustuvad ja suurena ise mõnd atraktsiooni pidama tahavad hakata. „Oluline on edasi anda leek, mitte tuhk,“ ütleb Josef Diebold. Atraktsioone peetakse kirest. „See pole alati lihtne, kuid on väga ilus.“
Täna ei soovi Josef Diebold tegeleda millegi muuga peale lastekarusselli. Tema juurde tulevad igal aastal samad pered ning isegi kui lapsed on karussellieast ammu välja kasvanud, tulevad vanemad Josef Dieboldi vaatama: „Räägitakse juttu ja rõõmustatakse taasnägemise üle.“
Lõbustusatraktsioonide pidajatel on heameel, kui lapsed nende tööst vaimustuvad ja suurena ise mõnd atraktsiooni pidama tahavad hakata. „Oluline on edasi anda leek, mitte tuhk,“ ütleb Josef Diebold. Atraktsioone peetakse kirest. „See pole alati lihtne, kuid on väga ilus.“
Ratastel kodus
Ratastel kodus
Rahvaürituste hooaeg algab lihavõtete aegu. Atraktsioonipidajad on ratastel kuni sügiseni: Külastatakse ligi 15 rahvaüritust ja jäädakse igaühele kaheks-kolmeks nädalaks. Sellel ajal on nende kodu keset ürituseplatsi haagiselamus. Tihedalt külg külje kõrval seisavad kaubikud, kiirtoidukioskid ja lõbustusatraktsioonid, nende taga on haagiselamud. Igal aastal kohtutakse uuesti, vahetatakse infot uute trendide ja tehnikate kohta ning tullakse vajadusel üksteisele appi.
Koos vanematega sõidavad ka lapsed ühelt ürituselt teisele. Igas kohas minnakse uude kooli. Koolist ja üritusepaigast leitakse uusi sõpru ja tihtipeale ka suur armastus.
Koos vanematega sõidavad ka lapsed ühelt ürituselt teisele. Igas kohas minnakse uude kooli. Koolist ja üritusepaigast leitakse uusi sõpru ja tihtipeale ka suur armastus.
Angelika Weiß, Schießstand
Pauh ja pihtas!
Angelika Weiß leidis oma armastuse 18-aastaselt. Koos oma mehega peab ta lasketiiru, kus saab võita auhindu. Tiir on Angelika nimel, abikaasa on naise palgaline töötaja.
Atraktsioonipidajal on eraelu ja äri raske lahus hoida. „Oleme lapsest saati selle keskel üles kasvanud, meie jaoks on see täiesti normaalne,“ räägib Angelika Weiß.
Siin on algajatele ja proffidele erinevaid sihtmärke – torusid, plekkpurke ja tähti. Need on aastakümnete jooksul üsna samaks jäänud.
Atraktsioonipidajal on eraelu ja äri raske lahus hoida. „Oleme lapsest saati selle keskel üles kasvanud, meie jaoks on see täiesti normaalne,“ räägib Angelika Weiß.
Siin on algajatele ja proffidele erinevaid sihtmärke – torusid, plekkpurke ja tähti. Need on aastakümnete jooksul üsna samaks jäänud.
Küll on aga muutunud publik. Angelika Weißi lasketiiru ei tule mitte ainult noore mehed, vaid ka naised ja üha enam lapsi. Kui inimene pole kunagi varem püssist lasknud ja vajab abi, juhendab Angelika teda kannatlikult. Enamik õpib kiiresti: ka algaja laskur võib varsti esimesed trofeed võita.
Muutunud on ka auhinnad. Endiselt on olemas küll kruvikeerajad, pulgakommid ja pehmed loomad. Kuid just lapsed soovivad, ka teiste atraktsioonide juures, kõige parema meelega saada asju, mis on hetkel moes – sellel aastal eelkõige näpuspinnerit või „Mina, supervarga“ käsilaste kujukesi.
Aga mis oleks lasketiir ilma roosideta?
Muutunud on ka auhinnad. Endiselt on olemas küll kruvikeerajad, pulgakommid ja pehmed loomad. Kuid just lapsed soovivad, ka teiste atraktsioonide juures, kõige parema meelega saada asju, mis on hetkel moes – sellel aastal eelkõige näpuspinnerit või „Mina, supervarga“ käsilaste kujukesi.
Aga mis oleks lasketiir ilma roosideta?
Peod ja tähtpäevad
Lõbustusatraktsioonide pidajad külastavad igal hooajal umbes 15 rahvaüritust. Kõigile üritustele tuleb kandideerida, tihtipeale juba pea aasta varem.
Rahvaürituse korraldaja, kelleks on enamasti mõni linn või omavalitsus, valib oma peole sobivad atraktsioonid. Millist atraktsiooni pakutakse? Kui suur see on? Kui peresõbralik see on? Kui keskkonnasõbralik see on? Kui moodne see on? Kus on atraktsioonipidaja alaline elukoht? Kõik need küsimused mängivad valiku juures rolli.
Rahvaüritustele on palju tahtjaid: näiteks Augsburgis on soovijaid pea kolm korda rohkem, kui kohti pakutakse.
Rahvaürituse korraldaja, kelleks on enamasti mõni linn või omavalitsus, valib oma peole sobivad atraktsioonid. Millist atraktsiooni pakutakse? Kui suur see on? Kui peresõbralik see on? Kui keskkonnasõbralik see on? Kui moodne see on? Kus on atraktsioonipidaja alaline elukoht? Kõik need küsimused mängivad valiku juures rolli.
Rahvaüritustele on palju tahtjaid: näiteks Augsburgis on soovijaid pea kolm korda rohkem, kui kohti pakutakse.
Bruno Noli, Autoscooter
Terve elu lõbustusatraktsiooni pidajana
Üks kord atraktsioonipidaja, alati atraktsioonipidaja? Ka Bruno Noli kasvas üles rahvaüritustel. Kui ta suureks kasvades elektrikuks õppima läks, sai ratastel elu tema jaoks mõneks ajaks läbi. Ja ta tundis sellest puudust. Igal hommikul kell seitse ärgata, tööle minna ja kell neli tagasi koju tulla oli alguses väga raske. „Minu jaoks polnud midagi paremat kui nädalalõpul rongi peale istuda ja vanemate juurde üritusele sõita.“
Pärast kooli lõpetamist tuli Bruno Noli tagasi ja ostis 19-aastasena oma esimese atraktsiooni. Täna peab ta koos oma naise ja tütrega elektriautode atraktsiooni ja maiustusekioski.
Pärast kooli lõpetamist tuli Bruno Noli tagasi ja ostis 19-aastasena oma esimese atraktsiooni. Täna peab ta koos oma naise ja tütrega elektriautode atraktsiooni ja maiustusekioski.
„Mina olin 17, tema 16. Tol ajal oli meil veel kettkarussell ja mu tulevane naine sõitis ka sellega.“ Bruno Noli tutvus oma naisega ühel rahvaüritusel. „Nagu noored ikka, keerutas ta ennast kiigel, siis sõitis veel kord, siis rääkisime juttu, läksime elektriautoga sõitma ja panin talle käe ettevaatlikult ümber.“ Aasta aasta järel kohtuti uuesti „ja millalgi jäi ta siia.“
Bruno Noli naine on valdkonnas uus tegija, tema pere lõbustusatraktsioonidega ei tegelenud. Kuid elu ratastel ei olnud tema jaoks üldse raske. Nagu Bruno Noli ütleb, ei ole atraktsioonipidaja elu üldse nii eriline. „Ka meil on tavaline elu, mis suvel käib lihtsalt ürituspaikades.“
Bruno Noli naine on valdkonnas uus tegija, tema pere lõbustusatraktsioonidega ei tegelenud. Kuid elu ratastel ei olnud tema jaoks üldse raske. Nagu Bruno Noli ütleb, ei ole atraktsioonipidaja elu üldse nii eriline. „Ka meil on tavaline elu, mis suvel käib lihtsalt ürituspaikades.“
Bruno Noli on kuuenda põlvkonna atraktsioonipidaja. Suhkruvatt, kettkarussell, lasketiir – väljast vaadatuna pole rahvaüritused tänaseni eriti muutunud. Ka elektriautod kuuluvad iga rahvapeo juurde. Samas on see siiski asi, mis on muutunud nii rahvaüritustel kui ka ühiskonnas.
Varem olid elektriautod kohtumispaik, kus noored kohtinguid kokku leppisid. Nagu ka Bruno Noli omal ajal. Kuid seal sai ka uusimat muusikat kuulata. Muusikat saab tänapäeval kuulata telefonist ja kindlat kokkusaamiskohta pole ka enam vaja, sest kõik saab kokku leppida Facebookis ja WhatsAppis. Tänapäeval sõidavad Bruno Noli atraktsioonil eelkõige lapsevanemad oma lastega.
Bruno Noli soovib elektriautode atraktsiooni varsti tütrele üle anda. Kuid rahvaüritustelt täielikku lahkumist ta endale ette ei kujuta. Üks teine vanem atraktsioonipidaja ütles talle kord: „Mis ma seal kodus teen, ma ei tunne seal kedagi. Minu sõbrad on suviti rahvaüritustel. Kui kodus olen, jõuan kahe nädalaga kolm korda muru niita.“ Atraktsioonipidajaks jäädakse ilmselt kogu eluks. „Ma arvan, et inimesel ei jää lihtsalt muud üle, kui üritustele jääda,“ ütleb Bruno Noli.
Varem olid elektriautod kohtumispaik, kus noored kohtinguid kokku leppisid. Nagu ka Bruno Noli omal ajal. Kuid seal sai ka uusimat muusikat kuulata. Muusikat saab tänapäeval kuulata telefonist ja kindlat kokkusaamiskohta pole ka enam vaja, sest kõik saab kokku leppida Facebookis ja WhatsAppis. Tänapäeval sõidavad Bruno Noli atraktsioonil eelkõige lapsevanemad oma lastega.
Bruno Noli soovib elektriautode atraktsiooni varsti tütrele üle anda. Kuid rahvaüritustelt täielikku lahkumist ta endale ette ei kujuta. Üks teine vanem atraktsioonipidaja ütles talle kord: „Mis ma seal kodus teen, ma ei tunne seal kedagi. Minu sõbrad on suviti rahvaüritustel. Kui kodus olen, jõuan kahe nädalaga kolm korda muru niita.“ Atraktsioonipidajaks jäädakse ilmselt kogu eluks. „Ma arvan, et inimesel ei jää lihtsalt muud üle, kui üritustele jääda,“ ütleb Bruno Noli.
Innovation ist Tradition
Uuendused on traditsioon
Rahvaüritus tähendab paljude jaoks traditsiooni – atraktsioonipidajate jaoks aga ka uuendusi. Oma atraktsioone tuleb pidevalt uuendada ja arendada.
Selleks et külastajate ja ürituspaikade jaoks atraktiivseks jääda, värvitakse maiustusekioskeid üle, vahetatakse karussellide valgustust, ostetakse uusi elektriautosid, pakutakse õnneloosides trendikaid auhindu.
Rahvaüritustel on alati kasutusel uusim tehnika, mis peab taluma külma, kuumust, niiskust ja suurt koormust. Kui leiutis tõestab end rahvaüritusel, peab see hiljem vastu ka tööstuses või kodumajapidamises – nagu LED-lambid, mida testiti esimest korda juba ligi 20 aastat tagasi just lõbustusatraktsioonidel.
Selleks et külastajate ja ürituspaikade jaoks atraktiivseks jääda, värvitakse maiustusekioskeid üle, vahetatakse karussellide valgustust, ostetakse uusi elektriautosid, pakutakse õnneloosides trendikaid auhindu.
Rahvaüritustel on alati kasutusel uusim tehnika, mis peab taluma külma, kuumust, niiskust ja suurt koormust. Kui leiutis tõestab end rahvaüritusel, peab see hiljem vastu ka tööstuses või kodumajapidamises – nagu LED-lambid, mida testiti esimest korda juba ligi 20 aastat tagasi just lõbustusatraktsioonidel.
Michael und Christina Baier, Musikexpress
Töö
Muusikaekspress on sõitnud ühelt ürituselt teisele pea 50 aastat. Kõigepealt kuulus see vanaisale, siis isale ja nüüd, alates 2000. aastast Michael Baierile. Pere on pärit Bremeni lähistelt. Erinevalt teistest lõbustusatraktsioonide pidajatest käib Michael Baier rahvaüritustel üle kogu Saksamaa. Tema vanemad ja vanavanemad omal ajal kaugele ei sõitnud, vaid tegutsesid Lüneburger Heide piirkonnas.
Kuid seal enam nii palju üritusi ei korraldata kui varem. Seetõttu peab Michael Baier sõitma rahvaüritustele ka mitmesaja kilomeetri kaugusele.
Sõitmiseks on vaja kokku kuut sõidukit: kolme raskeveokit muusikaekspressi jaoks ja kolme haagiselamut pere ja hetkel nelja töötaja jaoks.
Kuid seal enam nii palju üritusi ei korraldata kui varem. Seetõttu peab Michael Baier sõitma rahvaüritustele ka mitmesaja kilomeetri kaugusele.
Sõitmiseks on vaja kokku kuut sõidukit: kolme raskeveokit muusikaekspressi jaoks ja kolme haagiselamut pere ja hetkel nelja töötaja jaoks.
Põhihooajal palkab Michael Baier ühe või kaks töötajat veel juurde. Kui töötajad tegelevad atraktsiooni ülespaneku ja mahavõtmisega, hoolitseb naine kontoritööde eest. Kodus tegeleb postiga Michael Baieri ema. Atraktsioonipidaja vastutus on samuti kasvanud.
Õigupoolest on tegemist väikese ettevõttega. Töötajate õigused, ohutuseeskirjad ja uus DIN-norm niinimetatud lendavate ehitiste kohta: nõuded atraktsioonipidajatele muutuvad aina rangemaks. Nii näiteks peavad mõne karusselli komponendid olema ette nähtud suurema kehakaalu jaoks kui varem.
Õigupoolest on tegemist väikese ettevõttega. Töötajate õigused, ohutuseeskirjad ja uus DIN-norm niinimetatud lendavate ehitiste kohta: nõuded atraktsioonipidajatele muutuvad aina rangemaks. Nii näiteks peavad mõne karusselli komponendid olema ette nähtud suurema kehakaalu jaoks kui varem.
Põhihooajal palkab Michael Baier ühe või kaks töötajat veel juurde. Kui töötajad tegelevad atraktsiooni ülespaneku ja mahavõtmisega, hoolitseb naine kontoritööde eest. Kodus tegeleb postiga Michael Baieri ema. Atraktsioonipidaja vastutus on samuti kasvanud.
Õigupoolest on tegemist väikese ettevõttega. Töötajate õigused, ohutuseeskirjad ja uus DIN-norm niinimetatud lendavate ehitiste kohta: nõuded atraktsioonipidajatele muutuvad aina rangemaks. Nii näiteks peavad mõne karusselli komponendid olema ette nähtud suurema kehakaalu jaoks Michael Baier ja tema naine Christina peavad muusikaekspressi alati ajakohasena hoidma – tehnikat, värvi ja dekoratsioone, muusikapalu.
Istmetest vasakul, natuke peidus on muusikaekspressi juhtimiskeskus. Siin käib arveldamine, juhtimine ja suhtlus: „Noh, kuidas on? Kas tahate veel? – Liiga vaikne on!“ Seal palub atraktsiooni juht külastajatel siseneda ja väljuda ning lõbustab neid sõidu ajal.
Samal ajal hoiavad Michael ja Christina Baier külastajatel silma peal, valivad muusikat ja juhivad valgustust. Iga kahe tunni järel vahetatakse üksteist välja. ui varem.
Õigupoolest on tegemist väikese ettevõttega. Töötajate õigused, ohutuseeskirjad ja uus DIN-norm niinimetatud lendavate ehitiste kohta: nõuded atraktsioonipidajatele muutuvad aina rangemaks. Nii näiteks peavad mõne karusselli komponendid olema ette nähtud suurema kehakaalu jaoks Michael Baier ja tema naine Christina peavad muusikaekspressi alati ajakohasena hoidma – tehnikat, värvi ja dekoratsioone, muusikapalu.
Istmetest vasakul, natuke peidus on muusikaekspressi juhtimiskeskus. Siin käib arveldamine, juhtimine ja suhtlus: „Noh, kuidas on? Kas tahate veel? – Liiga vaikne on!“ Seal palub atraktsiooni juht külastajatel siseneda ja väljuda ning lõbustab neid sõidu ajal.
Samal ajal hoiavad Michael ja Christina Baier külastajatel silma peal, valivad muusikat ja juhivad valgustust. Iga kahe tunni järel vahetatakse üksteist välja. ui varem.
Novredana, Wahrsagerin
Surmast ei räägita
Kaartide panemine, käejoonte lugemine, unenägude seletamine: ennustaja Novredana tegi endale hobist töö. Varem pidas ta koos abikaasaga nahktoodete kauplust ning luges klientide ja tuttavate käejooni vaid hobi korras.
„Mul oli see anne kogu aeg olemas olnud, juba lapsena – oma mehele ütlesin alati, et kunagi saab sellest minu töö.“ Ja Novredana tahtis alati rahvaüritustel tegutseda: „Oleksin võinud endale ka ruumid rentida, aga olin auahne ja tahtsin kõiki inimesi, mitte ainult kindlat tüüpi inimesi.“ Tema juures käib igas vanuses inimesi väga erinevatest eluvaldkondadest: kohtunikud, prokurörid, politseinikud, äriinimesed ja hooldustöötajad.
„Mul oli see anne kogu aeg olemas olnud, juba lapsena – oma mehele ütlesin alati, et kunagi saab sellest minu töö.“ Ja Novredana tahtis alati rahvaüritustel tegutseda: „Oleksin võinud endale ka ruumid rentida, aga olin auahne ja tahtsin kõiki inimesi, mitte ainult kindlat tüüpi inimesi.“ Tema juures käib igas vanuses inimesi väga erinevatest eluvaldkondadest: kohtunikud, prokurörid, politseinikud, äriinimesed ja hooldustöötajad.
Novredana on oma autoga sõitnud ühelt ürituselt teisele juba 30 aastat. Võrreldes teiste atraktsioonidega on tema oma üsna väike ja kaetud laudisega.
Külastajad pääsevad sõidukisse kahe trepiastme kaudu. Seal istub laua ääres suurel kontoritoolil Novredana. Tema juurde tulijad peavad olema kõigepealt vait: „Mina räägin ja siis võite teie küsida.“ Inimeste südamel on suured teemad: armastus, töö ja tervis. Ainult surmast ei tohi rääkida.
Külastajad pääsevad sõidukisse kahe trepiastme kaudu. Seal istub laua ääres suurel kontoritoolil Novredana. Tema juurde tulijad peavad olema kõigepealt vait: „Mina räägin ja siis võite teie küsida.“ Inimeste südamel on suured teemad: armastus, töö ja tervis. Ainult surmast ei tohi rääkida.
Novredana vanaema kauples varem linikutega. Koos lapselapsega käis ta majast majja ning luges klientidel ka käejooni – „ju see mulle sealt külge hakkas,“ räägib Novredana.
Ta teab, et mitte kõik kliendid ei usu ennustamisse. Aga ta ei hooli sellest. „Ma ei saa ju öelda, et mul alati õigus on.“ Tema töö on nii või teisiti muutunud: paljud külastajad soovivad temalt pigem nõu, mitte ennustamist.
Muide, endale ei saa Novredana kaarte panna.
Ta teab, et mitte kõik kliendid ei usu ennustamisse. Aga ta ei hooli sellest. „Ma ei saa ju öelda, et mul alati õigus on.“ Tema töö on nii või teisiti muutunud: paljud külastajad soovivad temalt pigem nõu, mitte ennustamist.
Muide, endale ei saa Novredana kaarte panna.
Zimtstern statt Zuckerwatte
Kaneeliküpsis suhkruvati asemel
Sügisel saab rahvaürituste hooaeg otsa. Lõbustusatraktsioonide pidajad, kes on terve kevade ja suve ratastel olnud, lähevad tagasi koju. Kui suvel elatakse haagiselamus, siis talvel oma kodulinnas majas või korteris.
Haagiselamu ja atraktsioonid pannakse talveks hoiule. Talvel käivad paljud atraktsioonipidajad jõuluturgudel. Angelika Weiß müüb Nürnbergis jõuluteemalisi kujukesi ja puust voolitud esemeid, mis on pärit Lõuna-Tiroolist, Josef Diebold paneb Augsburgis üles nostalgilise lastekarusselli.
Pärast talvepausi hakatakse jaanuari keskel taas uueks hooajaks valmistuma: atraktsioone puhastatakse, hooldatakse ja uuendatakse ning lihavõtete paiku algavadki juba uued üritused.
Haagiselamu ja atraktsioonid pannakse talveks hoiule. Talvel käivad paljud atraktsioonipidajad jõuluturgudel. Angelika Weiß müüb Nürnbergis jõuluteemalisi kujukesi ja puust voolitud esemeid, mis on pärit Lõuna-Tiroolist, Josef Diebold paneb Augsburgis üles nostalgilise lastekarusselli.
Pärast talvepausi hakatakse jaanuari keskel taas uueks hooajaks valmistuma: atraktsioone puhastatakse, hooldatakse ja uuendatakse ning lihavõtete paiku algavadki juba uued üritused.
Impressum
Impressum
Kontseptsioon, teostus, tootmine ja toimetus:
Ute Elena Hamm ja Jakob Rondthaler
Tõlge: Eili Heinmets
© 2017 Goethe-Institut
Ute Elena Hamm ja Jakob Rondthaler
Tõlge: Eili Heinmets
© 2017 Goethe-Institut
Scroll down to continue
Swipe to continue
Swipe to continue
Ajavaim ja suhkruvatt
Käte, südame ja mõistusega
Ratastel kodus
Pauh ja pihtas!
Peod ja tähtpäevad
Terve elu lõbustusatraktsiooni pidajana
Uuendused on traditsioon
Töö
Surmast ei räägita
Kaneeliküpsis suhkruvati asemel
Impressum